FRANÇOISE ROY

Kiri Khaledile (Carta a Khaled)

Khaled Darwishile

Khaled, võtan su rahva kukile nagu kivi; meist saavad juhtumisi hukkamõistetud selle suure mäetõusu veerel, tema laekasse lukustatud punaste pärlite Sisyphosed, sinu rahvas minus nagu üdi luudes, tuli päikeses, hõbedus kuus; ja ka kõigi maailma liivakellade liiv ei suudaks katta haudu Gaza surnuaedadel.

Khaled, sinu vaikus kisub mult naha; sooviksin sõnu nii kauneid, et ingel piitsutaks mind oma tiivaga, nii valendavaid sõnu nagu “koidik”, “embus”, “õieleht”, “hundketsali suled”, ja kivi veereks mu õlult, langeks nagu tinalood sinna sügavale põhjasetteni, kus sinu surnud, langeks, et peatuda.

Kuu Kaljukitses kaheksandas majas (Luna en Capricornio en la casa ocho)

Vahel peidab varjutuse kaheksas tuba endasse tuksleva aarde. Lõigatud soomusrüüst avali pulmakambri armuihasel laualinal, saab sellest parim koobaslehtla kaevand, hele sätendus kesk tuba, mis vaid pisut lubab endasse tähtede mahlast valgust aknalaudadelt, seda sira, mis imeb klaasi nagu tagurpidine hingus.

Missugune kallistus läbistaks küll metalli poolläbipaistva naha, et jõuda sarlakpunase keerdkäigustikuni? Milline üleloomulik puudutus võiks peatada ta arütmia pelgalt silituse läbi? Milline käsi küll, mille peopessa kasvavad käpalised oleksid silmapilkne ääs, sulataks ümbriskesta raua?

Teo lubjane kodu, erakkrabi kivisugune keerd ja molluski kaksikklapp varjavad naha pehmuse oma kõvasse kahka, on mähitud ta pantserisse, kistud ta hülsist, on nagu värisev kivi tasakaalustatud kolmekihilisel põhjal.

Jalajäljed sisenevad õrnalt peeglisse.

Kaalukausside laul, koridoris sosistavad hääled.

Kogu maja mahutub koobaslehtlasse.

Soovide kaev (El pozo de los deseos)

Öö lõppedes tuleb meil juua elavhõbedat,

peame sisenema heljumisolekusse ja väljuma

tundide pisikesest orust.

Hing kiirgab kõige enam valu just

soovide kaevus.

Kallutan end üle kaevusuu

ja näen unustuses lubjaks saanud

mälestuste konte.

Sinu kohalolu on lingukivi,

see tabab mind kaksikute majas.

Pärin sulenoa, sinu embuse leegi,

tuuleiili ja ühe nõiutud silmalau.

See meenutab sädelust.

Maaja ratas (El velo de Maya)

Haprus,

hinge rõivad,

läbikäik,

vormide maailm.

Olen kohtumaagi õpilane:

midagi tuleb ellu äratada

selle sinise surimaski all,

kus moodustatakse

sinu teine pale.